Euroopa Komisjon on esitanud uue strateegia, et avada tasuta reisimiseks maailma suurim ruum Schengeni ala – tugevam, turvalisem ja vastupidavam. Selle strateegia eesmärk on ELi välispiiride parem haldamine, Schengeni ala sisemine tugevdamine, valmisoleku ja juhtimisstruktuuri parandamine ning laienemine kõikidesse ELi riikidesse.
Schengeni alal elab üle 420 miljoni inimese 27 riigis. Sisepiirikontrolli kaotamine Schengeni riikide vahel on Euroopa elukorralduse lahutamatu osa: ligi 1,7 miljonit inimest elab ühes Schengeni riigis ja töötab teises. Elanikud on oma elu üles ehitanud Schengeni ala pakutavate vabaduste ümber: iga päev reisib Schengeni riikide vahel 3,5 miljonit inimest.
Schengeni ala ajalugu
Rohkem kui 36 aastat tagasi leppisid viis liikmesriiki kokku, et kaotavad vastastikustel piiridel kontrolli. Tänaseks on 26 Euroopa riiki osa sisepiirikontrollita Schengeni alast. Schengeni ala hõlmab kõiki ELi riike, välja arvatud Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Küpros ja Iirimaa. See hõlmab ka nelja ELi-välist riiki: Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein.
Koroonakriisijärgseks taastumiseks oluline vaba liikumine
Inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine on Euroopa Liidu keskmes ning hädavajalik Euroopa koronaviiruse põhjustatud kriisist taastumiseks. Uue strateegiaga teeb komisjon kokkuvõtte väljakutsetest, millega Schengeni ala on viimastel aastatel silmitsi seisnud, ja kavandab edasised sammud, mis saavad kasu Schengeni säilima. Liidu tasandil on vaja ühiseid meetmeid, et võimaldada ELi riikidel praeguste väljakutsetega toime tulla.
Schengeni ala sambad
Schengeni ala nõuetekohane toimimine toetub kolmele sambale: ELi välispiiride tõhus haldamine, sisemiste meetmete tugevdamine sisepiirikontrolli puudumise kompenseerimiseks (eelkõige politseikoostöö, julgeoleku ja rände haldamise valdkondades) ning piirikontrolli tagamine. otsustusvõime ja hea valitsemistava, sealhulgas Schengeni lõpuleviimine. Et edendada vastastikust usaldust Schengeni eeskirjade rakendamise vastu, esitas komisjon ka a ettepanekut Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi läbivaatamine.
Strateegia eesmärgid:
- Tagada ELi välispiiride tõhus haldamine läbi praegu kujuneva Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse, muutes 2023. aastaks piiri- ja migratsioonihalduse infosüsteemid koostalitlusvõimeliseks ning peagi esitatava ettepanekuga viisataotluste ja reisidokumentide digitaliseerimiseks. Samuti kutsub komisjon kaasseadusandjaid üles kiiresti vastu võtma ettepanekut loata piiri ületavate isikute läbivaatuse kohta, mis on osa uuest rände- ja varjupaigapaktist.
- Tugevdada Schengeni ala sisemiselt, kuna liikmesriikide tihe koostöö julgeolekuohtude ennetamisel ja tõrjumisel on sisepiirikontrolli puudumise säilitamiseks ja kompenseerimiseks hädavajalik. Uute algatuste hulka kuuluvad ELi politseikoostöö eeskirjad, täiustatud Prümi raamistik DNA, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimise teabe vahetamiseks ning eelnevalt väljastatud reisijateabe kasutamise laiendamine Schengeni alal toimuvatele lendudele. Uues rände- ja varjupaigapaktis, kui see on vastu võetud, nähakse ette ka ühine lähenemisviis rände haldamisele, mis on Schengeni ala nõuetekohaseks toimimiseks oluline aspekt.
- Valmisoleku ja juhtimise parandamine: komisjon teeb täna ühe ettepaneku läbivaatamine Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi (vt allpool). Samuti kutsub ta korrapäraselt kokku Schengeni foorumid, et edendada poliitilist dialoogi ühiste küsimuste üle Schengeni olukorda käsitlevate aastaaruannete alusel. Hiljem sel aastal esitab komisjon ettepaneku Schengeni piirieeskirja läbivaatamiseks eesmärgiga muuta Schengen tõsiste ohtude suhtes vastupidavamaks. Seejuures tagab see tiheda koordineerimise ja tagab, et sisepiirikontrolli taaskehtestamine jääb viimaseks abinõuks. Komisjon esitab ka situatsiooniplaani, et tulevaste kriiside korral taaskäivitada edukas nn roheliste radade süsteem katkematuks kaubaveoks. Lõpuks teeb komisjon liikmesriikidega koostööd sisepiiride kontrolli pikaajaliseks taaskehtestamiseks.
- Schengeni ala laiendamine: Schengeni tulevik peab keerlema laienemise ümber, et kaasata ELi liikmesriigid, kes veel Schengeni alasse ei kuulu. See on ühinemiseks valmis olevate riikide õiguspärane ootus ja juriidiline kohustus.
Allikas: Euroopa Liit – avaldamiskuupäev: 7. juuni 2021 – Sellest artiklist ei saa tuletada mingeid õigusi.
Seotud teemad:
