Mis on Schengeni riigid ja milliseid riike Schengeni leping hõlmab?
Euroopas on 27 niinimetatud Schengeni riiki, nende hulka kuulub ka Holland. See puudutab 22 Euroopa Liidu riiki ja nelja mitteliikmesriiki. Need riigid on lepinguga kokku leppinud, et nad kaotavad ühispiiridel isikute kontrolli. Tuntud ka kui inimeste ja kaupade vaba liikumine. Nimetame selle lepingu allkirjastanud riike Schengeni riikideks.
Osalevad riigid on lisaks isikute ja kaupade vabale liikumisele sõlminud ühised kokkulepped ka viisapoliitika, varjupaigapoliitika ning politsei ja õigusasutuste koostöö osas.
Kust tuleb Schengeni riikide nimi?
Nimi Schengeni riigid, tuleneb algse lepingu tekkeloost. See leping sõlmiti 1985. aastal Luksemburgi Schengeni linnas Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Madalmaade vahel ning sellele anti nimi: Schengeni leping. Selle lepingu kohaselt saavad osalevate riikide kodanikud Schengeni tsoonis vabalt reisida.
27 Schengeni riiki
| Belgia | Taani | Duitsland |
| Eesti | Soome | Frankrijk |
| Griekenland | Ungari | Italië |
| Läti | Liechtenstein | Leedu |
| Luxemburg | Malta | Holland |
| Norra | Austria | Poola |
| Portugal | Sloveenia | Slovakkia |
| Spanje | Tšehhi Vabariik | Island |
| Rootsi | Šveits | Kroatië |
EL ja Schengeni ala
Neli riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, on osa Schengeni alast. Need on Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein.
Lisaks kehtib mitme riigi suhtes erikord. Need on Iirimaa ja Ühendkuningriik. Need riigid ei kuulu formaalselt Schengeni alasse, kuid neil on soovi korral võimalus osaleda Schengeni lepingu kõigis või osades sätetes. Omaette staatus on ka Taanil. Riik võib ise otsustada, kas kohaldada Schengeni ala suhtes uusi eeskirju või mitte.
ELi liikmesriik, kuid mitte Schengeni riik
EL-i riikidest ei kuulu veel Schengeni riikide hulka Rumeenia ja Bulgaaria. Leping ei ole Küprose suhtes veel jõustunud.
Vaba liikumise reguleerimine
Schengeni riikide vahelise vaba liikumise reguleerimiseks töötavad erinevad andmebaasisüsteemid. Schengeni liikmesriigid vahetavad Schengeni infosüsteemi (SIS) kaudu teavet kuritegevuse, terrorismi ja ebaseadusliku rände kohta. 2020. aastal alustav riiki sisenemise-väljumise süsteem (EES) hakkab registreerima ja jagama Schengeni alal liiga kaua (illegaalselt) viibinud inimeste andmeid.
Uus Euroopa reisiteabe ja -lubade süsteem (ETIAS), mis võetakse kasutusele 2023. aastal, tagab, et kolmandatest riikidest pärit reisijad, kes on viisanõudest vabastatud, peavad enne Schengeni alale reisimist taotlema luba Internetis.
