Schengeni tsoon on ala Euroopas, kus 27 riiki on kaotanud oma sisepiirid, et võimaldada inimeste ja kaupade vaba liikumist. See kontseptsioon, millest on saanud Euroopa ühendamise sümbol, on alates selle loomisest 1985. aastal tunduvalt edasi arenenud. Käesolevas artiklis vaatleme lähemalt Schengeni tsooni ajalugu, päritolu, olevikku ja tulevikku.
Allianz Schengeni reisikindlustus viisa saamiseks
Allianzi Schengeni reisikindlustus (Travel Risk Insurance) on suurepärane meditsiiniline reisikindlustus viisa taotlemiseks. Saate isegi tasuta viisagarantii (kui viisa tagasi lükatakse, siis kindlustus aegub ja te ei pea midagi maksma).
Uuendatud Schengeni infosüsteem (SIS) töötab
Teisipäeval, 7. märtsil 2023 läks uuendatud Schengeni infosüsteem (SIS) kasutusele kõigis Schengeni riikides.
ETIASe kasutuselevõtt lükati taas edasi
ETIAS-süsteemi kasutuselevõtt Euroopas on edasi lükatud aastasse 2024. See tähendab, et süsteem võetakse kasutusele alles 2024. aastal, mitte 2023. aasta novembris, nagu algselt plaaniti. Etias on viisat mittevajavate Euroopa külastajate elektrooniline reisiluba, mille eesmärk on paremini jälgida Euroopasse sisenejaid ja sealt lahkujaid.
Tempel Schengeni reisijate passi jääb peagi minevikku
Alates 2023. aasta novembrist võib passi templi saamine Schengeni ala külastavate reisijate jaoks minevikku jääda.
Mis vahe on Schengenil ja ELil?
EL on 27 Euroopa riigi poliitiline ja majanduslik liit, mis teevad koostööd sellistes valdkondades nagu kaubandus, majandus ja õigus. Schengeni tsoon on ELi eraldiseisev osa, kus osalevate riikide vaheline sisepiirikontroll on kaotatud, mis tähendab, et reisijad saavad tsoonis reisida ilma passikontrollita.