Laev, millel Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa ja Prantsusmaa kirjutasid 14. juunil 1985 alla Schengeni lepingule, naaseb Schengeni. Riigid tegid seda Schengenis ankrus olnud laeva pardal. Nüüd naaseb laev Luksemburgi Schengeni külla, kus sellele antakse alaline kai. Schengen on Luksemburgi, Saksamaa ja Prantsusmaa vahelise piirikolmnurga lähedal asuv küla, kus leping omal ajal allkirjastati.
Sellel laeval MS Princesse Marie-Astrid on seega ajalooline tähendus. Luksemburg ostis selle ja muudetakse Euroopa kohtumispaigaks. Sellest teatas täna Luksemburgi turismiminister Lex Delles. Projekt peab valmima 2025. aastal ja läheb maksma kokku 5,8 miljonit eurot.
Osa laevast ehitatakse ümber muuseumiks, kus on püsiekspositsioon Euroopa integratsioonist ja Schengeni lepingust. Laeval on ruumi ka üritusteks. Erijuhtudel sõidab laev läbi Euroopa.
14. juunil 1985 kirjutasid Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Saksamaa ja Prantsusmaa valitsusjuhid alla esimesele Schengeni lepingule. Nad leppisid kokku isikute kontrolli kaotamises ühistel piiridel. Sellega loodi sisepiirideta ala, mida nimetatakse Schengeni alaks.
Ühtse Euroopa akti sõlmisid 1986. aastal toonased kaksteist Euroopa Ühenduse liiget. See Euroopa seadus tähendab, et alates 1993. aastast on olemas Euroopa siseturg kapitali, kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumisega. Selle seadusega antakse osa volitusi liikmesriikidelt üle Euroopa Liidu institutsioonidele.
De Schengeni riigid läbi viinud ühe ühine viisapoliitika ning leppisid kokku tõhusa kontrolli kehtestamises välispiiridel. Kui avalik kord või riigi julgeolek seda nõuab, võib sisepiirikontrolli teostada piiratud aja jooksul. Lepingute praktiline rakendamine on reguleeritud Schengeni rakenduslepingus.
Praegu kuulub Schengeni alasse 27 riiki ja enam kui 400 miljonit elanikku.
Seotud artiklid:
