Viisamenetluse digitaliseerimine: viisaga EL-i reisimine muutub lihtsamaks
De Euroopa Komisjon tegeleb võimalusega taotleda Schengeni viisat internetis ja vahetada viisakleebist. See digiteerimine peaks tegema lõpu praegu kasutatavale bürokraatlikule ja tülikale meetodile. Eesmärk on viisamenetlused täielikult digitaliseerida 2025. aasta keskpaigaks, kuid üksikud liikmesriigid saavad seda protsessi kiirendada.
See peaks olema kodanike jaoks 102 riiki muutunud lihtsaks Taotlege Schengeni viisat.
Komisjon soovib, et väljastpoolt ELi pärit viisat nõudvatel reisijatel oleks ühtne veebiplatvorm Schengeni viisa saavad taotleda ja maksta kaasnevaid tasusid, olenemata Schengeni riigist, mida nad soovivad külastada. Saatkonda, konsulaadi või VFS Globali külastamist nõutakse ainult reisijatelt, kelle biomeetrilised andmed pole veel kättesaadavad. Praegused protseduurid on tekitanud probleeme COVID-19 pandeemia ajal, mil taotlejatel ei lubatud enam viisat taotlema minna saatkondadesse ja konsulaatidesse.
Pandeemia ajal vähem Schengeni viisataotlusi
COVID-19 pandeemia ajal on neid maailmas vähem Schengeni viisad taotleti ja väljastati, kuna saatkondades, konsulaatides ja viisataotluskeskustes, nagu VFS Global või TLScontact, oli viisataotlejaid raske vastu võtta. See ajendas liikmesriike kutsuma komisjoni üles kiirendama viisamenetluste digitaliseerimist.
Digitaliseerimine võimaldab Schengeni viisa taotlejatel seda teha veebis ja maksta viisatasu ühe EL-i platvormi kaudu, olenemata sellest, millist Schengeni riiki nad kavatsevad külastada. Niipea kui taotlus on laekunud, määrab platvorm automaatselt kindlaks, milline riik vastutab viisataotluse menetlemise eest. Lisaks pakub platvorm taotlejatele ajakohast teavet lühiajaliste Schengeni viisade kohta ning kogu vajaliku teabe nõuete ja protseduuride kohta.
"Visa shopping" vähendamine
Viisa taotlemise protseduuride ühtlustamine Schengeni alal vähendab ka “visa shopping” riski, kus taotleja ei esita taotlust mitte sihtriigi Schengeni riigis, vaid kiiremat viisataotluste menetlemist pakkuvas Schengeni riigis. Viisamenetluse digitaliseerimine vähendab ka füüsiliste viisakleebistega kaasnevaid turvariske. Seda tüüpi kleebised on osutunud vastuvõtlikeks võltsimise, pettuse ja varguse suhtes. Tänane ettepanek on kooskõlas ka ELi üldise lähenemisviisiga avalike teenuste ajakohastamise ja digitaliseerimise hoogustamiseks.
Digitaliseerimine muudab Schengeni viisa taotlemise lihtsamaks ja muudab viisa turvalisemaks:
- Reisijad asuvad ühel platvormil saab viisat taotleda Internetis ja võivad maksta viisatasu, olenemata Schengeni riigist, mida nad külastada soovivad.
- Kui taotleja soovib külastada rohkem kui ühte liikmesriiki, teeb platvorm seda määrata automaatselt, milline liikmesriik on pädev taotluse menetlemiseks.
- Platvormil on taotleja ajakohane teave lühiajaliste Schengeni viisade kohta ja kogu vajalik teave nõuete ja protseduuride kohta (sh tõendavad dokumendid, viisatasu või vajadus broneerida aeg biomeetriliste andmete kogumiseks).
- Isiklikult konsulaadis registreerumise nõue kehtiks ainult reisijatele, kes taotlevad esimest korda biomeetrilisi andmeid, taotlejatele, kelle biomeetrilised andmed enam ei kehti, ja taotlejatele, kellel on uus reisidokument.
- Viisa saab täiustatud turvafunktsioonid mis on turvalisem kui praegune viisakleebis.
- Uus süsteem tagab, et põhiõigused alati kaitstud.
Praegune viisataotluse olukord tülikas
Schengeni viisa taotlemine on nüüd tülikas ja peamiselt paberprotseduur. Viisataotleja peab mõnikord kaks korda pöörduma saatkonna või välise teenusepakkuja poole taotluse esitamiseks ja seejärel viisaga passi järele.
Mõned liikmesriigid juba digitaliseerivad taotlusmenetlust, kuid kõik riigid ei ole samal tasemel. Näiteks Internetis maksmise võimalus on endiselt vaevalt saadaval.
Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson leiab, et praegune töömeetod on aegunud:
"Pool välismaalased Schengeni viisaga EL-i saabujad peavad viisataotluse menetlemist aeganõudvaks ja tülikaks. Kolmandik peab viisa taotlemiseks läbima suure vahemaa. ELil on aeg pakkuda kasutajasõbralikku, turvalist ja veebipõhist rakendusplatvormi.
Järgmised sammud
Komisjoni ettepanekut arutavad nüüd Euroopa Parlament ja nõukogu. Seejärel on liikmesriikidel viis aastat aega ühisele veebipõhisele viisaplatvormile üleminekuks. Kaasseadusandjate vaheliste läbirääkimiste tulemuste põhjal võiks platvormi arendus alata 2024. aastal ja hakata tööle 2026. aastal. Arvestades viieaastast üleminekuperioodi, võiksid kõik liikmesriigid hakata platvormi kasutama 2031. aastal.
Küsimused ja vastused – viisamenetluse digitaliseerimine: viisaga EL-i reisimine muudetud lihtsamaks
Komisjon teeb täna ettepaneku digiteerida Schengeni viisamenetlus, asendada viisakleebis ja võimaldada reisijatel esitada oma viisataotlus Internetis Euroopa veebipõhise viisaplatvormi kaudu. Digitaliseerimine muudab Schengeni viisa taotlemise lihtsamaks ja viisa turvalisemaks ning seeläbi vargus- ja pettuskindlamaks.
komisjon-von der Leyen on seadnud endale eesmärgiks muuta liidu viisapoliitika kaasaegsemaks, kliendisõbralikumaks ja turvalisemaks vahendiks kolmandate riikide kodanike Schengeni alasse reisimise haldamisel. Selleks on komisjon vastu võtnud ettepanekud viisainfosüsteemi ajakohastamiseks, sisenemis- ja lahkumissüsteemi ning reisiteabe ja reisilubade süsteemi (ETIAS) käimasolevaks arendamiseks ning uue viisaeeskirja rakendamiseks, sealhulgas artikkel 25a. soetamise alase koostöö kohta.
2019. aastal ELi viisaeeskirja läbivaatamisel väljendasid Euroopa Parlament ja nõukogu sõnaselgelt soovi töötada välja ühine lahendus, mis võimaldaks tulevikus esitada Schengeni viisade digitaalseid taotlusi ja hõlmaks täielikult uusimaid õiguslikke ja tehnoloogilisi arenguid. COVID-19 pandeemia ajal taotleti ja väljastati maailmas vähem Schengeni viisasid, osaliselt seetõttu, et viisataotlejaid oli keeruline konsulaatides ja viisataotluskeskustes vastu võtta. See ajendas liikmesriike kutsuma komisjoni üles kiirendama viisamenetluste digitaliseerimist. Komisjoni poolt 2020. aasta septembris esitatud rände- ja varjupaigapaktis on seatud 2025. aasta tähtaeg viisamenetluse täielikuks digitaliseerimiseks, sealhulgas digiviisa kasutuselevõtuks ja võimalus taotleda viisat veebis.
Põhimõtteliselt esitatakse kõik viisataotlused digitaalselt EL viisataotlusplatvormi kaudu, kuid üksikjuhtudel võivad taotlejad siiski esitada paberkandjal avalduse konsulaati või viisataotluskeskusesse, kui nad saavad abi EL viisataotlusplatvormilt (läbi vestluskastis ja KKK-des) või perekonnalt või sõpradelt saadud teabest ei piisa taotluse esitamiseks veebis. Erisätteid kohaldatakse ka humanitaarsetel põhjustel. Ka vaba liikumise õigust kasutavad ELi/Euroopa Majanduspiirkonna kodanike pereliikmed saavad endiselt esitada oma avalduse paberkandjal.
Kõik taotlejad saavad oma avalduse esitada täielikult veebis (täitke taotlusvorm, tasuge viisatasu, laadige üles tõendavad dokumendid ja kontrollige, kas biomeetria on endiselt kehtiv). Esmakordsed reisijad ja taotlejad, kelle biomeetria on aegunud, peavad siiski esitama oma biomeetria isiklikult konsulaadis või viisataotluskeskuses. Nad saavad selle kohtumise Internetis broneerida.
Paberil välja antud viisa on vastuvõtlikum pettuste ja varguste suhtes ning kujutab seetõttu ohtu ELi julgeolekule. Digitaalne viisa on omamoodi elektrooniline fail viisainfosüsteemis ja seetõttu ei ole sellel enam füüsilisi omadusi, mida saaks rikkuda.
Digitaliseerimisettepanek muudab viisa taotlemise lihtsamaks, kuid ei muuda taotluse esitamise ja selle menetlemise tingimusi.
Platvormi ehitab ja haldab eu-LISA, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa agentuur. Komisjon vastutab selle eest, et üldine viisateave platvormil oleks ajakohane.
Esiteks kontrollivad taotlejad ELi viisataotlusplatvormilt, kas nad vajavad viisat. Kui jah, loovad nad turvalise konto, täidavad taotlusvormi ja laadivad üles vajalikud dokumendid. Seejärel maksavad nad viisatasu internetis ja esitavad oma taotluse. Taotluse menetlemise eest vastutab Schengeni riik, kus asub reisi peamine sihtkoht. Taotlejad saavad platvormi kaudu kontrollida oma taotluse olekut ja saada olekuteateid. Kui viisa on heaks kiidetud, pääsevad taotlejad oma viisale veebis juurde. Vajadusel saavad nad viisaaega pikendada ka veebis.
Ühtse taotlusplatvormi eeliseks on see, et taotlejad leiavad ühe ühtlustatud ja sujuva taotlemismenetluse, olenemata sellest, millist Schengeni riiki nad soovivad külastada. Neil on juurdepääs kõigile esitatud taotlustele ühes kohas. See ei kehtiks iga liikmesriigi eraldi riiklike portaalide puhul. Seejärel peaksid taotlejad oma varasemate taotluste vaatamiseks järgima erinevaid menetlusi ja kasutama erinevaid süsteeme.
Komisjon teeb ettepaneku need riiklikud portaalid järk-järgult kaotada ja asendada need ühtse rakendusplatvormiga ELi tasandil. Komisjon on otsustanud lubada liikmesriikidel platvormiga liituda niipea, kui see hakkab tööle ja hiljemalt viis aastat pärast selle loomist. See üleminekuperiood võimaldab liikmesriikidel järk-järgult kaotada oma riiklikud vahendid ja teha paindlikult ülemineku ELi viisataotluste platvormile.
ELi viisataotlusplatvorm on osa hiljuti läbivaadatud viisainfosüsteemist, mida on hiljuti ajakohastatud ja mis sisaldab täiustatud andmekaitsemeetmeid (eesmärgi piiramine, piiratud säilitusaeg).
Mõlema süsteemi eesmärk on hõlbustada Schengeni alale reisimist, tugevdades samal ajal Schengeni ala julgeolekut. Kavandatav algatus puudutab viisanõudeid kolmandate riikide kodanikke, st kolmandate riikide kodanikke, kes peavad taotlema viisat Schengeni alal viibimiseks, mis ei ületa 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. ETIAS teenindab kolmandate riikide kodanikke, kes on viisanõudest vabastatud, kuid kes peavad enne reisimist taotlema reisiluba.
Komisjoni ettepanekut arutatakse nüüd Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Komisjoni ettepaneku põhjal on liikmesriikidel viis aastat aega ühisele veebipõhisele viisaplatvormile üleminekuks. Kaasseadusandjate vaheliste läbirääkimiste tulemuste põhjal võiks platvormi arendus alata 2024. aastal ja hakata tööle 2026. aastal. Arvestades viieaastast üleminekuperioodi, võiksid kõik liikmesriigid hakata platvormi kasutama 2031. aastal.
Pärast vastuvõtmist rakendavad ettepanekut riigid, kes kohaldavad täielikult Schengeni acquis'd: EL-27 (välja arvatud Iirimaa ja Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia ja Küpros, kuna need riigid ei kohalda Schengeni acquis'd täielikult) + Island, Norra, Liechtenstein ja Šveits. Kokku on neid 27 riiki. Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia ja Küpros ei kohalda täielikult Schengeni acquis'd, ei väljasta Schengeni viisasid ja neil puudub juurdepääs viisainfosüsteemile. Seetõttu ei kohalda nad seda ettepanekut, mis puudutab Schengeni viisade väljastamist.
Allikas: Euroopa Komisjon
Seonduvad postitused: